Põgenemine holokaustist

Kui Uri Shulevits oli viis aastat vana, põgenes tema pere Varssavist Nõukogude Liitu, pääsedes natside eest. Nagu teised Poolast pärit põgenikud, saadeti nad Nõukogude valitsuse poolt Archangelski oblastse metsatööliseks - võimud nägid neid ohuna ja potentsiaalsetena spioonidena, siis lubati neil rännata Kasahstani, kus Uri veetis lapsena kaks ja pool aastat. Pärast sõda suundus pere koju, kuid poolakad suhtusid juutidesse vaenulikult. Pere rännakud viisid neid läbi Tšehhi, Austria, Saksamaa, Prantsusmaa, Iisraeli ja lõpuks Ameerika Ühendriikidesse. Uri Shulevits kirjutas oma lapsepõlvemälestustest. Väsitavast näljast ja võõraste inimeste abist, pommidest ja joonistamisest, õnnest ja sitkusest, laste mängudest ja rännakutest kaubavagunites. Sellest, et lapsepõlv jääb ikka lapsepõlvaks. Sellest, et vanemate armastust ei mõõdeta kommide ja mänguasjadega. Ja kutsumus koos andega murduvad läbi raskuste.