Mahabharata: Süžee inversioon

Jätkates oma ulatuslikku uurimistööd, mille alustas raamatuga «Mahabharata: Tähenduste revisjon», pöördub Peeter Losev taas
suure iidse India eepose teksti poole, pakkudes selle ootamatut tõlgendust.
«Mahabharata: Süžee inversioon» — ei ole see jutustus ega kommentaar, vaid katse lugeda «sügavamale». Vabastades mälestise hilisemast
müütide kihistumisest, rekonstrueerib autor selle ajaloolise tuuma — poliitilise võitluse kroonika, mille võitnud preestrite ideoloogid muutsid dharma, kohustuse ja saatuse muinasjutuks. Losev ehitab üles poeemi sisemise loogika, kus jumalad ja kangelased osutuvad reformijate ja traditsioonide hoidjate vahelise malemängu figuurideks: pandavate ja kauravate legendide taga joonistuvad välja õukondlikud intriigid, ning kangelastegude taga on kuritegude ja vaikimise jäljed.
Sellises julges tõlgenduses ilmneb «Mahabharata» mitte religioossete müütide kogumina, vaid krüpteeritud kroonikana ajastute ja maailmavaadete vahetusest. Raamat kutsub nägema «suures jutustuses Bharata järeltulijatest» inimlikku ajalugu — koos selle vale, hirmu, vägivalla ja meeleheitliku õigustuse januga.