Neli raamatut arhitektuurist

Andrea Palladio (1508–1580) – üks võtmefiguure Itaalia renessansis, arhitekt, teoreetiku ja antiikarchitektuuri asjatundja. Läbinud tee tava kivitöötlejast arhitektiks, ühendas ta tugevaid käsitööoskusi ja kõrgeid kultuurilisi ambitsioone põhjaitaalia antiikkunsti austajate seas, kelle ringi sisse viisid humanistid G. Trissino ja D. Barbaro. Kõige tuntumad tema projekteeritud ehitised Vicenzas on villa Almerico Capra La-Rotonda, Paladia basiilika, teater Olimpico, San Giorgio Maggiore katedraal Venetsias. Tänu õpilastele ja järgijatele avaldasid tema loomingulised põhimõtted ja kogemused kardinaalset mõju maailma arhitektuuri saatusele. Palladianism on eriline suund Euroopa klassitsismis järgnevates sajandites, mille aluseks sai traktaat "Neli raamatut arhitektuurist", esmakordselt välja antud Venetsias 1570. aastal. Läbinud arvukad kordustrükid ja tõlked võõrkeeltesse, säilitab see klassikaline teos oma tähenduse ka tänapäeval, olles mitte ainult XVI sajandi kirjanduslik dokument, vaid ka kõrge arhitektuurikultuuri näide.