Kuldne heinamaa

Talveunest ärganud siil ehmatab lehtede sahinat - ja jääb paksu lehtede kihi alla seisma. Püüab oma pojad jahikoera tähelepanu köita ja eemale meelitada emane metsis - ja koer laseb end tema hakatusest petta. Nagu kauss, täitub vana seene kork kastega - ja elavat niiskust kogunevad linnud, seda ei põlga isegi inimene… Mihhail Prišvin nägi alati loodust justkui suurendusklaasi kaudu - ja see avas talle oma salajased saladused. Vene kirjanduses ei olnud, nagu ütles Maksim Gorki, "nii suurt looduse armastajat, nii sügavale sissevaatavat looduse tundjat ja puhtaimat luuletajat". Ja kunstnik Evgeni Račëv oli Prišvinile mitte lihtsalt võrdne ekspert, vaid ka mõttekaaslane - suuteline tajuma ja edastama lugejale vene metsa rahulikku ja harmoonilist elu.