Mälestused surnud majast

Üks Dostojevski kõige liigutavamaid raamatuid — elu kohta sunnitöölaagris, vabadusest ja inimese võimest säilitada end igas olukorras.

Neli aastat, mille Dostojevski veetis sunnitööl, said aluseks ühele kõige ebatavalisemale raamatule vene kirjanduses. "Mälestused surnud majast", avaldatud 1860–1862, näitas esmakordselt Siberi sunnitöölaagri tagapoolt ja pani aluse vene laagri proosale.

Härrasmees Aleksandr Gorjantsikov, kes on mõistetud surma naise mõrvamise eest, satub sunnitööliste sekka, keda ühiskond on ammu lõpetanud inimesteks pidamise. Päevast päeva jälgib ta nende julmust ja kaastunnet, meeleheidet ja lootust, püüdes mõista, kas on võimalik säilitada elav hing surnud majas?