Gnostikud. Tobias Chörton

Kreeka keeles tähendab sõna «gnosis» «teadmise». Gnostikud kasutasid seda vaimse teadmise tähistamiseks. Nad uskusid, et teadmine suudab nad vabastada materiaalse universumi kurjusest. Kristliku traditsiooni müstilise versioonina oli gnostitsism ametliku kiriku surve all ja seetõttu on see tänaseni vähe tuntud või valesti mõistetud. Tobias Chörton avab gnoosi laiale uudishimulike lugejate ringile ja loodab tuua gnostitsismile tagasi oma ajaloo, vähendamata seda ortodoksia ereetilistele peatükkidele. «Gnostilised evangeeliumid», mis maeti 4. sajandil Nag-Hammadi Egiptuses ja avastati 1945. aastal, saavad vaimse reisi alguspunktiks, mis kulgeb kahe tuhande aasta jooksul üle kogu Euroopa. Erilist tähelepanu pöörab ta Lõuna-Prantsusmale 12. ja 13. sajandil, kuna just seal, olles väljasuremise äärel, gnostitsism ärkas ellu kestva katarite liikumisena, hereesi, mis oli kirikule nii vastik, et see asutas inkvisitsiooni just selle hävitamiseks. Kuid tuli ja mõõk ei suutnud gnostikute ideid juurida. Nad on meie kultuuri lahutamatu ja veenev osa, kuna gnostikute mõju ulatus ka kaugemale, selliste isiksuste nagu filosoof-humanist Pico della Mirandola, luuletaja William Blake'i ja helilooja John Lennoni, kes imetles gnostikuid, kuna nad «muutusid ise Kristusteks».