Aja kapsel: Kuidas 19. sajandi avastused maailma muutsid

Mis on ühist meie, viktoriaanlaste, kuu reiside ja tulevikuga? Oma ajal, nagu näiteks teadusfantastika autorid Jules Verne või Herbert Wells, ainult spekuleerisid nad, milline võib tulevik olla ja et inimesed võiksid kuule jõuda. Kuid 19. sajandil, tänu paljude inseneride ja teadlaste ühiselt saadud kogemustele, said sellised spekulatsioonid tõeks. Ja kui 1851. aastal Londonis avati esimene Maailmanäitus, mille külastajad olid sügaval muljel uusimatest leiutistest, muutus selgeks – viktoriaanlased leiutasid tuleviku.
Kuid kui palju me teame sellest, mis eelnes avastustele ja uusimatele leiutistele – alates looja lihtsast ideest kuni selle teostamiseni? Iga 19. sajandi leiutise taga – alates esimesest telegraafist ja telefonist, elektritrammidest ja raudteedest kuni masinateni, mis suudavad mõelda, ja mootoriteni, mis olid võimelised taevasse tõusma – seisis leiutaja distsiplineeritud meel. Silmapaistev teadusuuringute uurija Ivan Rees Morus pakub meile tähelepanuväärse kangastiku silmapaistvatest eludest, mis muutsid maailma tundmatuseni ja lõppkokkuvõttes viisid inimkonna kuule.

«Viktoriaanlased muutis maailma, mõtestades teaduse ümber. Nad muutsid selle tööriistaks tuleviku loomiseks ja tuleb tunnistada, et nad saavutasid selles tähelepanuväärset edu. Tänu nende pingutustele oli 20. sajandi alguse maailm täiesti teistsugune kui 19. sajandi alguse maailm».