Värvipimedate saar

Kõigile on teada, et enamik loomi ei erista värve. Kuid loomadel kompenseerivad värvipimedust edukalt teravnenud kuulmine, haistmine ja teised meeleelundid.
Kuidas on inimesel elada maailmas, mis on ilma värvideta? Elada – otsekui must-valges filmis, ilma võimaluseta hinnata ümbritseva maailma ilu täiel rinnal – purpurse päikeseloojangut, türkiissinist merd, kuldse nisu põlde?
Oma teoses „Värvipimedate saar” räägib Oliver Sacks, talle omase teadusliku tõsiduse ja suurepärase ilukirjaniku huvitava stiili kombinatsiooniga, reisist eksootilistel Mikroneesia saartel, kus on juba mitmeid sajandeid elanud inimesed, kes kannatavad päriliku värvipimeduse all. Kuidas paistab nende silmade läbi meie maailm? Kas see omadus mõjutab nende emotsioone, kujutlusvõimet, mõtlemisviisi? Kuidas nad kompenseerivad värvi puudumist? Ja lõpuks, millega on seotud saarerahva must-valge nägemine ja kas neid saab aidata?