Põtrade jälgede mustrid

Ühel külmal ja sügaval ööl XX sajandi alguses kostus väikeses taiga külas hantide jahimeeste seas vaskne kellukeste helin. See pulmakaravan põhjapõtrade reenidega liikus vaevu märgatavatel teedel majast majani. Aga kuhu õue ta keerab?

Kaeraja jääb kindlalt vanamees Epimi ki juurde. Siin lubati veel eelmisel aastal külalistele anda abiellumiseks üks tema tüdrukutest. Ainult et isa ei soovinud anda vanemaid tütreid – ta ise vajas kodu toimetustes abilisi.

Pikkade veenmise järel saavutati keeruline otsus: abielluma peab kõige noorem tütar – noor Kунavatyevye. Ja juba järgmisel päeval istutati tüdruk pruudivarustuses pruudireeni ning pulmakaravan asus teele.

Ees ootas Kунavatyevye täiskasvanud elu tundmatus suures peres tibutava äreva ämmaga. Elu, mis kihab sündmustest nagu võimas toitja Ob jõgi.