Keiser Aleksander III

Keiser Aleksander III teenis juba eluajal Rahuprintsi tiitli, sest tema valitsemise ajal ei valanud ei tilk vene verdki lahinguväljadel.

Tema ajal taastastas Venemaa suure maailmavõimu prestiizi, mille tähendus ja mõju olid ilmsed ja üldiselt tunnustatud. Aleksander III ei imetlenud Läänet, ei kummardanud liberaalseid ideid, arvestades, et väliste korralduste sõnasõnaline kehtestamine ei saa Venemaale küll tõeks. Ta oli vene inimene, vene mitte oma «verekoosseisu» tõttu, vaid oma mõtlemise, ideede ja tunnete viisi poolest.

See oli õigeusklik Kuningas-Patrioot, kelle jaoks kõik venekeelne oli alati kallis ja hindamatu, sest see on esivanemate testament, Kõigevägevama kingitus.

Ta ei kahtlenud hetkekski, et probleemid ja ebaadekvaatsused vene elus tuleb ületada, toetudes enda mõistmise- ja vastutustunde tundele, enda huvidele.