Selline ebatavaline loominguline koostöö Ilja Ilfi ja Jevgeni Petroviga ei lakka kunagi puudutamast ja erutamast lugejat, mälestus neist ei kahane ja armastus nende raamatute vastu ei nõrgene. Töötades koos lühikest aega (ainult kümme aastat), jätsid kaasautorid enda järel tohutu hulga kirjanduslikke meistriteoseid kõige erinevamatest žanridest. Antud kogusse kuuluvad teosed kirjutati perioodil, mis eraldas romaani „Kaksteist tooli” romaanist „Kuldne vasikas”, samuti küpsema loomingulise perioodi jooksul satiirikute koostöös — 1929. kuni 1934. aastani. Paljastades kodanlikkust, alaestima ja bürokraatiat, seisid satiirikud vastu soovitustele kunstis ja kirjanduses, vastu silmakirjalikkusele ja „rangele kodanikkonnale”, kes arvavad, et „naer on kahjulik” ja et „satiir ei saa olla naljakas”. Need ajatud meistriteosed uuesti lugedes on võimatu mitte imetleda kirjanike loominguliste talentide mitmekesisust, nende feliitonide, sketšide ja komöödiate kirjanduslikku sära.
