Nõiad. 13 kohtuprotsessi kronika

1590. aastal kohtusid Edinburgis naised, keda süüdistati nõidumises. Protsess, mis algas kohaliku menetlusena, muutus riiklikuks sündmuseks. Kohtusse tuli isegi kuningas Jakob. 1692. aastal raputas vaikivat püritaanide kolooniat nägematud sündmused – kohalikud elanikud süüdistati sidemetes kuradiga. Neil ootasid ees vaid piinamine ja hukkamine, ning linna nimi jääb igaveseks ajalukku: Salem. 1730. aastatel süüdistas Mari-Catherine Cadier preestrit, et see on teda petnud. Kuuldused levisid igal pool, justkui katk. Kohtumenetluse alguseks kahtlustati nii Mari-Catherine'i kui ka preestrit nõidumises. Noor tüdruk sai saatuslikuks üheks tähtsaks ja kõminat tekitavaks protsessiks 18. sajandil. Kangelanna ja ohver. Tantsud ja rahvalik tervendamine, „Nõiatee vasar“ ja satanismi käsiraamatud, keskaja Šotimaa ja nõidade mõrvad 1940. aastatel. Kes olid kõik need naised ja mehed, kelle nimesid me tunneme ainult seoses nõidumisega? Mis neid ümbritses, millest nad elasid? Ja mida kujutavad endast nõiad täna? „Nõiaprotsessid on võimu avaldus teiste inimeste üle: neile võib haiget teha, suu kinni panna, neid hukka mõista ja tappa. Kui me ei tunne nende valu, ei pahanda nende saatuse üle, ei suuda me mõista kogu ebaõiglust, kogu häbitekitavat väärat tagakiusamises. Kui me ei tunne, siis kuidas võidelda?“ (Marion Gibson)