Pikk tee koju

Raamat on pühendatud suure valgevene kirjaniku, Teise maailmasõja osalise Vasili Bykovi (1924–2003) 100. sünniaastapäevale. Pärast jalaväe kooli lõpetamist noore leitnandi auastmes, võitles Bykov alates 1943. aasta sügisest kuni võiduka maikuuni 1945; kolm korda haavata saanud, kandis ta oma elu lõpuni killu paremas käes. Kõigis kirjaniku teostes on üks muutumatu kangelane, ja see ei ole sugugi autor ise, kelle nähtamatu kohalolek on igal juhul iga kord tajutav. See kangelane — tõde. Ja sellele oma kangelasele jäi Bykov truuks kõige tumedamatel aastatel, kui teda keelati ja taga kiusati "Moskva äärealadeni". Mälestused "Pikk tee koju" said Vasili Bykovi viimaseks raamatuks. Oma iseloomuliku avameelsusega räägib autor oma elu kõige eredamatest episoodidest, hindab ühiskondlikke ja poliitilisi ning kultuurilisi protsesse, mis toimusid tema silme ees. Ja kuigi autobiograafilised hetked on enamasti kohal Bykovi enamikus teostes, on see viimane raamat kahtlemata kõige usutavam.