Stalini nina

Ja taas ilmub meie kirjastuses kooliõpilastele suunatud raamat Suure Terrori ajastu sündmustest.

Raamatu autor ja illustraator on Jevgeni Jeltsin. Ta sündis Leningradis 1956. aastal, kuid emigreerus 1983. aastal Ameerikasse. Autori isiklik ja pereline kogemus on kehastatud "Stalini ninas", kuid ei tasu otsida sealt autobiograafilisi jooni. Õigemini, kui otsida, siis kõigile meile, samuti meie vanaemadele ja vanaisadele. Meie ühine minevik, fantaasiarikkalt tihendatud, kuid seetõttu mitte vähem äratuntav, tõuseb selles raamatus esile koos kõigi oma kadunud ja siiani mitte ületatud joontega.

"Stalini nina" – see on vaid üks päev tavalise nõukogude koolipoisi Sacha Zaitšiku elust. Kuid selle päeva jooksul jõuab Sacha olla tunnistajaks oma lemmikisa, NKVD ohvitseri, arreteerimisele, harjutada rühma lippu kandma, saada rahva vaenlase pojaks, purustada tovarit Stalini büst, tekitada koolis tõelist segadust, provotseerida õpetaja arreteerimist, olla NKVD agendi värbamise objektiks.

Sel päeval kukkus Sacha Zaitšiku maailm kiiresti kokku: kõik tema arusaamad headusest ja kurjusest, stabiilsusest ja õiglusest purunesid tolmuks. Selgus, et ametlikest fraasidest ajalehtede esikülgedel "rahva vaenlaste" kohta peituvad reaalsed, lähedased inimesed. Ja sina ise, kes veel hiljuti olid eeskujuks, muutud tõrjutuks, inimeseks, kelle nägu on grupipildilt mustade tintidega üle tõmmatud.

Raamatu lõpus, seistes kuulsas NKVD hoones Lubyankal, peaaegu lõputus järjekorras arreteeritud sugulaste seas, seisab peategelane silmitsi mitteplakatlike, inimlike tunnetega inimeste seas, kelle lähedased on hädas, ja lõpuks leiab lootuse.