Hitler ja Habsburgid. Füüreri kättemaks Austria valitsevale suguvõsale

Noorusena elanud viis aastat Viinis, kujunes Adolph Hitleri jaoks seal ja siis lõplikult välja vastik suhtumine valitsevasse keiserlikku Habsburgide perekonda, soov kätte maksta kadunud impeeriumi, tapetud ärkheerdhertsugile ja tema järeltulijatele. See sai üheks peamiseks põhjuseks Teise maailmasõja ja holokausti jaoks.

Võimu tipust vallandas Hitler kogu oma vihkamise Habsburgide ja nende kirju impeeriumi vastu Franz-Ferdinandi poegade üle, kes olid avatud natside partei ja selle rassilise ideoloogia vastased. Kui 1938. aastal Saksamaa vallutas Austria, said Maximilian ja Ernst esimestena Austria kodanikest, keda arreteeris gestapo. Saatnud nad Saksamaal Dachau koonduslaagrisse, sattusid vennad paarikümne tunni jooksul paleest nende väiksesse kambrisse. Perekonna naised, sealhulgas ärkheerdhertsugi ainus tütar, printsess Sofia Hohenberg, astusid vastu Hitlerile. Nende sitkus ja julgus reetmise, reetmise, piinamise ja nälja tingimustes aitasid perel ellu jääda nii sõdade ajal kui ka keerulisel rahuajal.

Otsides vastust küsimusele, miks oli Hitler nii kindlalt otsustanud hävitada tapetud ärkheerdhertsu perekonda, juhtis raamatu autor James M. Longo kümme aastat uuringuid ja vestles Habsburgide valitseva koja järeltulijatega ning lõpuks esitas ta üksikasjaliku loo Franz-Ferdinandi perekonna kartmatu võitlusest führeri vastu.