Õige asja eest

«Õige asja eest» (1943–1952, avald. 1952) – esimene osa «Stalingradi» dioloogiast Vasili Grossman, tuntud lugejale oma teise romaani «Elu ja saatuse» (1950–1959, avald. 1980) kaudu, mis tõi autorile maailmakuulsa kuulsuse. Grossmani tegeliku rindeteenistuse kogemusest – ajakirjanikuna ajalehes «Punane Täht» ja nägija Stalingradi esimese kaitseliini lahingutes – kasvanud raamat sai pärast ilmumist parteilistes ringkondades kõva kriitika osaliseks, mis muutus tõeliseks kirjaniku tagakiusamiseks ja määras teise osa dioloogia keerulise kirjastamisõnne. Täna seondub see romaan, kajastades sõja esimestel aastatel kannatusi ja kaotusi, parimate kodumaiste proosade näidetega, mis on täidetud «kaevikurealsusega» suurest lahingust, nagu «Päevad ja ööd» ja «Elavad ja surnud» K. Simonovilt, «Stalingradi kaevikutes» V. Nekrasovilt, «Kuum lumi» J. Bondarevilt. Grossman lõi raamatu, mis on aluseks ehk epiloogilise traditsiooniga Lev Tolstoi teostele: kümnete inimeste elu lugude taga – alates lihtsast sõdurist ja töölisest kuni akadeemikute ja kindraliteni – on tunda võimsat suurte Ajalugude hinge, mis on igaveseks muutnud miljonite inimeste saatusi.