Kaks venda

24. veebruaril 1920. aastal sünnivad Berliinis kaks imikut, kellel on määratud saada vendadeks. Samal päeval asutatakse Münchenis partei, mis tõstab peagi ühe neist kõrgusele, samas kui teine püüab koos oma vanematega ja miljonite teiste süütute inimestega hävitada. Esimestest elutundidest alates on vennad lahutamatud. Mõlemad sarnanevad oma juudi vanematele, kuigi nad ei sarnane teineteisele, nad ei tea isegi, et üks neist on lapsendatud - nagu nad ei tea, et üks neist ei ole juut. Vanemaid ei huvita vere küsimused: need on nende lapsed ja nad armastavad neid. Isa mängib džässiklubides, ema ravib haigeid, elu Saksamaal, mis vaevu toibub Suurest sõjast, hakkab tasapisi paranema. Paul ja Otto kasvavad koos, sõbrunevad ühe tüdrukuga, armuvad teise. Kuid kui võimule tulevad natsid, muutub elu pöördumatult ja hirmuäratavalt. Riigis, kus äkitselt on kõige olulisemad veri ja päritolu, peavad lapsed, kaks sakslast ja kaks juuti, kelle lood on sünnist saadik ja igaveseks põimunud, paljuski ohverdama, et ellu jääda ja armastatuid päästa.
Uus romaan Ben Eltonilt, liigutav ja õrn, sellest, millega on inimesed valmis ohverdama ellujäämise nimel - enda ja armastatute. Romaan sellest, kes nad tegelikult on, milleks nad on võimelised, kelleks nad ei taha kunagi maailmas saada. Sellest, mida nad teevad igapäevase vihaga, pideva mälestusega, talumatuga valuga - ja kuidas sellest kõigest mõnikord kasvavad üksildus, hirm ja julmus, aga mõnikord - headus, tarkus ja õnn. Selles loos on naeru ja pisaraid, õudust ja imestust, õrnust ja viha, truudust ja reetmist.