Elu Hümn. Neil peaks olema häbi

Pärast seda, kui selgus, et Peliko abikaasa oli peaaegu kümme aastat salaja teda vägistanud ja kaasa tõmmanud teisi mehi, suutis ta isikliku tragöödia muuta miljonite hääleks.

Gisèle Peliko — prantslanna, kelle lugu sai maailmas laialdast kajastust pärast üht kõige kõmulisemat kohtuprotsessi seksuaalvägivalla üle. Kui ta sai teada kohutavast tõest, otsustas ta loobuda anonüümsusest kohtus — et naised, kes samuti seisavad silmitsi vägivallaga, saaksid leida toetust tema loost.

Gisèle Peliko sõnad, et häbi peaks olema mitte ohvritel, vaid vägistajatel, on saanud loosungiks neile, kes võitlevad väärikuse ja õigluse eest. Oma mälestustes räägib ta esmakordselt üksikasjalikult oma elust — ja see elu ei piirdu tragöödiaga: Peliko räägib oma lapsepõlvest, esimesest armastusest, perest, kirjeldab, kuidas ta taastuda suutis ja kuidas ta endale tagasi leidis.

Peliko julgus on vääriliselt hinnatud. Ta pääses ajakirja Time 100 kõige mõjukama inimese nimekirja, nimetati The Independent'i poolt aasta naiseks ja saavutas Prantsusmaa kõrgeima autasu, Auhinna Legioon.