Saatus

Tundes surma lähedust, kutsub peategelane enda juurde oma lapselast ja jagab temaga viit peamist mälestust. Selle vestluse kaudu kulgeb lugeja ees peaaegu terve sajandi: lapsepõlv karmides peres ja sotsiaalsetes raamides, ajalooliste raputuste aastad, varasemate eluhoiakute lagunemine ja vajadus taas tuge otsida. Jutustus ei põhine välisel intriigil, vaid elatud kogemuse jõul. Iga mälestus on seotud valiku, kaotuse, kodu külge kinnitumise ja katsetega püsida seal, kus olud on inimesest tugevamad.