Kuhu sa mind ei viinud

Rooma, 1965. aasta. Mees ja naine jätavad oma kaheksakuuse tütre Borgese aedadesse ja kaovad jäljetult. Mõne päeva pärast leitakse nende surnukehad Tiberist. Aastal 2021 asub see sama tüdruk, nüüd tuntud kirjanik Maria Grazia Calandrone, otsima tõde kaugest tragöödiast. Ühendades lüürilise filosoofilise proosa dokumentaalse uurimisega, rekonstrueerib Calandrone ema biograafiat. Tema raamat on austusavaldus keerulistele saatusetele Itaalia lõunaosa naiste seas 20. sajandi keskpaiku ja lohutamatu mõtisklus empaatia kriisi ja institutsionaliseeritud julmuse tagajärgede üle.