Üheteistkümnes tund

“Üheteistkümnes tund” Salman Rushdie — jutukogu, mis käsitleb vananemise, mälu, surelikkuse ja seda erilist selgust, mis sageli tuleb elu õhtul. Nendes juttudes pöördub autor taas oma loominguliste võtmeteemade poole: identiteedi otsimine, sõna jõud ja õrn piir reaalsuse ja kujutluse vahel. Siiski kõlab siin ka uus intonatsioon — aja lõplikkuse tunne, kokkuvõtete tegemine ja pilk minevikku. Rushdie kangelased mõtisklevad täitmata lootuste, kadunud maailmade ja tehtud vigade üle. Ühendades elegantse kerguse peene elegiaga, “Üheteistkümnes tund” esindab küpse meistri teost, kes mõtiskleb aja, surma ja oma pärandi üle, säilitades samas talle omase teravmeelsuse, elujõu ja hämmastava jutustamisoskuse.