Püha

Oma elus kinni jäänud Fadejev saabub väljasurevale Povetluži külla oma onu matustele. Vana maja, ammu kestnud peretülide põhjus, võib nüüd temale kuuluda.

Aga mida kauem Fadejev selles üksildases kohas viibib, seda enam tahab ta põgeneda. Kuid maja ei lase tal lahkuda, ei lase ka kohalikud vanad inimesed.

Valusate illusioonide käes näeb ta kummalisi unenägusid: kõrbeneid valgeid, iidset Looma Vetailugozavrat ja mehi, kes joovad kibedat ja sõimavad härrat. Ja veel ema, õde Ženečka ja onu-hiid.

Unenäod, mis oskuslikult maskeeruvad reaalsuseks, mis lõikab põgenemise teed.

See on ärev psühholoogiline romaan noorest mehest, kes on kadunud oma unistustes ja ideaalides, peaaegu hüljatud külast ja selle elanikest, kes on leppinud oma saatusega; ja see on ka rõhuv sotsiaalne draama saladustest, hirmust, valust ja loomulikult lootusest, mis toob ravimise.

«Loo-pööramine, millega ei pea igavlema», — Maia Stavitskaja.