Tume labürind

1947. aastal jäi turismigrupp Kreetal koobaste labürinti kinni – see on Darrelli romaani ülesehitus. Just koobaste numinoolises pimeduses on selgelt näha, et iga inimese öeldud sõna ja iga, isegi tühine, tegu omavad muutumatut, igavest ja tegutsevat jõudu. Kui peaks leidma ühe mahuka sõnapaariga, mis kirjeldaks seda romaani, siis oleks selleks „saatusete polifoonia“. Autor kujutab oma tegelasi suurepäraselt, muutes nad äärmiselt elavaks ja samal ajal näitab ta lugejale isegi juhuslike elulahenduste tagajärgi. Kolm kõnekihi taset, mille autor on välja toonud oma punktuatsiooniga, loovad hierarhia ja väljendamise prioriteedi ajas, näidates inimese, ühiskonna ja saatuse jõudude hääli. Lawrence Darrell ühendas elu pimedas labürindis kogemuste ja aja aktuaalsuse ning Kreeka müüt ei ole vähem omane olevikule kui tänapäevane kruiisilaev.