Iseloomujõud ja pikaealisus

Fookuses on vanadus kui eriline etapp oma sisemise loogikaga. Autor mõtiskleb elu jätkumise, lahkumise ja selle üle, mis inimesest pärast jääb. Ta kirjutab mälestustest, unest, kehakujunditest, emotsionaalsetest muutustest ja kujutlusvõime teravdamisest. Nende nähtuste käsitlemine ei ole juhuslike välismärkidena väljasuremise, vaid sügava protsessi osadena, mis on seotud individuaalsuse ja saatusega.