Despairi võim

Üksik, üheteistaastane prints olema on suur õnn. Kümned teenrid, kes ootavad sinu soove, parimad
õpetajad, üldine jumaldamine. Muinasjutuline elu, antud lihtsalt selle eest, et sa pead sündima.

Aga mida teha, kui läheduses ei ole teenreid, ei õukondlasi ega isegi vanemaid? Kui ümberringi on vaid rahva viha aristokraatide
üldiselt ja sinu vastu eriti?

Siis põgene. Jookse, vale, alanda uhkust. Aga pea meeles, et sinu riik on sinu muredest tähtsam. Ja ei noor vanus, ei rahva viha, miski ei saa sind sellest kohust vabastada.