Maski ülestunnistus

«Maski ülestunnistus» — see on psühholoogiline romaan Yukio Mishimast, mis avaldati esmakordselt 1949. aastal ja millest sai üks peamisi teoseid sõjajärgses jaapani kirjanduses. Tekst on üles ehitatud äärmiselt isiklikuks ülestunnistuseks, kus isiklik kasvu lugu muutub rääkimiseks sellest, kuidas inimene peidab oma tõelist palet mugava ühiskondliku rolli taha. Romaan ühendab autobiograafilise nüansi, range aususe ja tähelepanelikkuse peategelase sisemaailma suhtes. Siin ei ole olulised eespool olevad sündmused iseenesest, vaid see, kuidas hirm, soov, häbi ja vajadus vastata teiste ootustele vormivad isiksust. See raamat räägib lõhest selle vahel, mida inimene tunneb, ja selle vahel, mida ta peab maailmale näitama.

See on loo noore jaapani mehest, kes varakult tunneb oma teistsugust olemust ning püüab mõista oma soovide olemust. Ta elab sõda eelnevas ja sõjalises Jaapanis, kus ühiskondlike normide surve on eriti tugev. Et mitte harjumuspärasest korrast välja langeda, paneb ta endale pähe normaalsuse maski ja püüab elada just sellist elu, mida temalt oodatakse. Sealhulgas püüab ta luua suhte Sonokoga. Esiplaanile tuleb sisemine konflikt: siirad tunded põrkuvad kohustusega mängida kellegi teise rolli. Romaan ühendab ülestunnistava proosa, eneseanalüüsi ja mõtisklusi ilu, kehastuse, üksilduse ja hävitamise üle.

Yukio Mishima, kelle tegelik nimi on Kimitake Hiraoka, — jaapani kirjanik, näitekirjanik, luuletaja ja esseist. Ta sündis 1925. aastal Tokyos ja temast sai üks sõjajärgses jaapani kirjanduses keskseid figuure. Tema proosas kohtuvad traditsiooniline jaapani esteetika ja läänelik modernistlik kirjutamisviis. Kirjaniku kõige tuntumate teoste hulka kuuluvad «Kuldne tempel», nelik «Õitsva mere» ning essee «Päike ja teras». Tema raamatud käsitlevad sageli ilu, enesehävitamise, sisemise segaduse ja isikliku identiteedi teemasid.