Juust ja ussid. Ühe veski mehe maailmapilt XVI sajandil

1583. aastal algas pikaajaline inkvisitsiooniprotsess, mis kestis mitmeid aastaid. Süüdistatavate pingil oli Domenico Scandella, hüüdnimega Menocchio – itaalia veskiomanik, kes toodi kohut ette julgete kõnede eest jumalast ja usust, mis ei mahtunud tollase maailmapildi raamidesse. Ilmselgelt oli Menocchio silmapaistev tegelane ja enamik tema kaasaegsetest pidas teda vabameelseks. Tema avatus, ainulaadne tõlgendus ja religioossete ning humanistlike tekstide tõlgendamine, nagu ka tema ideede julgus, jätavad mulje ka tänapäeval. Rooma, kes jälgis tähelepanelikult filosoofist iseõppija vastu suunatud protsessi, lõpetas kõik inimsõbralikud katsetused inkvisitsioonikohtus süüdistatava suhtes. Kuna ta ei suutnud täielikult loobuda oma vaadetest, seisis ta kiriku kohtus teist korda – ja juba viimast korda. Sügisel 1599 mõistis inkvisitsioon kohtus Domenico Scandella surma läbi põletamise.
Kuidas juhtus, et tavaline veskiomanik väikesest friuli külast tõmbas endale nii suurt tähelepanu ketserite vastu võitlejatelt? Kuidas viis tema isiklik arusaam maailma põhiküsimustest inimese hukatusse? Ja kes on nüüd Domenico Scandella – ketser või oma aja tõeline geenius?

Inkvitsiooni kohtu materjalide põhjal rekonstrueerib silmapaistev itaalia ajaloolane Carlo Ginzburg täielikult ja värvikalt Menocchio vaimset maailma, luues ajastu pilti ning andes häält vaikivale enamusele – lihtsale rahvale. „Juust ja ussid“ näitab selgelt, kuidas inkvisitsiooni arhiivide materjalid aitavad uurijatel jäädvustada vaikseid hääli inimestelt, keda praktiliselt ei mainita ajaloolistes dokumentides, ning heita valgust aktuaalsetele probleemidele tänapäevases maailmas – alates väljakutsest, mille lihtne rahvas võimule esitas, kuni suulise ja kirjaliku kultuuri põimumiseni.