Okas ja Luulekala

Nemad kasvavad naaberkorterites, kuid tundub, nagu oleksid nad erinevates maailmades. Isa vaevles rahutuks ja kaklevaks Malikaks, kes käitus nagu poiss. Kirill kasvas üles naiste maailmas, ümbritsetuna tähelepanust ja hoolest. Ema ja vanaema vormisid temast usaldusväärse, hea ja kindla mehe, kellest nad unistasid, kuid keda nad ise ei kohtanud.

Olgu nad juba mitu korda kakelnud, said Malika ja Kirill parimateks sõpradeks, teistele – vennaks ja õeks. Nad aitasid üksteisel üle elada vastamata esimest armastust ja leida oma kutsumust elus.

Aga võib-olla on nende oskus suhelda silmadega ja harjumus jagada kõige sügavamat - märk millestki suurest, kui sõprus?