Dominum. Raamat 2

Antares Süütu — surnud Ülem, Valguse lootus — nii öeldi mulle tema kohta. Kuid vastupidiselt lugudele suursugususest ja kangelaslikkusest, ei soovi kõik valguskandjad tema tagasitoomist. Antares — täht tumeda minevikuga; ta räägib minuga ja ei soovi mitteöelda katkeid mälestustest. Ma ei tea, kas ta on mulle sõber või vaenlane, mis on tõde tema sõnades ja mis vale, kuid ma kaotan end taas, seekord lõplikult, kui ei too teda tagasi taevasse. Tume tihedab Valguses: nii Maal kui tähtede seas. Me ei saa kedagi usaldada, isegi mitte iseennast. Kõik, mis meil on, — vale punase koletise valgus, mis valgustab meie teed…