Loogiko-filosoofiline traktat

Struktuurselt «Loogiko-filosoofiline traktat» koosneb seitsmest aforismist, mida saadavad ulatuslikud selgituste süsteemid. Sisuliselt pakub see teooriat, mis lahendab peamised filosoofilised probleemid keele ja maailma suhte prisma kaudu.

Keel ja maailm — Wittgensteini kogu filosoofia kesksed mõisted. «Traktatis» esitatakse need kui peegelpilt: keel peegeldab maailma, sest keele loogiline struktuur on identne maailma ontoloogilise struktuuriga. Maailm koosneb faktidest, mitte objektidest, nagu enamikus filosoofilistes süsteemides arvatakse. Maailm esindab kõiki olemasolevaid fakte. Faktid võivad olla lihtsad ja keerulised. Objektid on need, mis, suhtlemiseks astudes, loovad fakte. Objektidel on loogiline kuju — omaduste kogum, mis võimaldab neil astuda teatud suhetesse. Keele sees kirjeldatakse lihtsaid fakte lihtsate lausetega. Just need, mitte nimed, on kõige lihtsamad keeleüksused. Keerulistele faktidele vastavad keerulised laused. Kogu keel on täielik kirjeldus kõigest, mis maailmas on, st kõigist faktidest. Kõik laused, mis rikuvad loogika seadusi või ei käsitle vaadeldavaid fakte, peetakse Wittgensteini poolt mõttetuks.

Üliõpilastele ja filosoofia-, filoloogia-, kultuuriuuringute eriala õpetajatele ning kõigile, kes tunnevad huvi kaasaegse filosoofia ja kultuuri probleemide vastu.