Hinga

«HINGA» — see on sügavalt filosoofiline lüürika, kus luuletaja otsib vastuseid igikestvatele küsimustele: elu mõte, vabadus, aeg, armastus, üksildus ja sisemine tõde. Iga peatükk raamatust — eraldi võti autori luuleilmale.

D — Kodu, Hing: luuletused ruumist, kus inimene leiab end.
Y — armastus ja lähedus, täht, mis kõlab sõnades «Sa» ja «Meie», kui ühtsuse sümbol.
Š — Vihin, Mühin: looduse hääl, kus inimene sulandub maailma.
I — Mäng, Illusioon: mõtted ajast, elust ja unenägudest, kus piirid reaalsuse ja igaviku vahel hägustuvad.

Igas peatükis vaatab luuletaja, olles endale truuks, reaalsusele ilma illusioonideta. Mõtte täpsus on seotud siirusega — ja kui lugeja koos luuletajaga sellel teel läheb, siis kokkuvõttes koostab ta oma «HINGA».