Kui ma kardan

Hirmu tuntakse peaaegu kõigis kultuurides millegina häbiväärsena, midagi, mida tuleb pidevalt ületada. On väga soovitav, et inimene, lugedes seda raamatut, lubaks endale karta. Et tal ei peaks olema häbi oma hirmude pärast: peres, töö pärast, karta hilineda või välja näha naljakana, karta üksildust, karta loodusjõude või karta vale rõhku. See on väga naljakas tekst mitte hirmust, vaid ajast, milles me elame.