Mida jääb isast? Meie aja puuduvad isad

Isade kujutise aurustumise ja traditsioonilise pere struktuuri hävimise ajastul, kes või mis võib võtta endale isa funktsiooni? Mida jääb isast pärast tema ideaalide kadumist? Ja kuidas võib soovide edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele toimuda ajal, mil patriarhaalne mudel ei tööta enam ning eeskujuliku Isa Oidipi autoriteet on täielikult kadunud? Ja mida tähendab „pärida” soovimise võimet? Kuidas soov ja Seadus omavahel kokku sobivad?

Kasutades Z. Freudi ja J. Lacani töid, loob autor nõrgestatud, kuid mitte elujõudu kaotanud isa kuju jooni. Isadus, mis on ilma võimsa ja suurejoonelise aurata, on endiselt oluline. Selle ainulaadne tunnistaja roll, mis omandab meie ajal eetilise väärtuse, on äärmiselt tähtis.