Poiss, kes päästis Maa

Toma oli just suremas ravimatust haruldasest haigusest, kui tema kambrisse sisenes äkitselt naine klounidressis ja kuulutas: «Toma, maailma päästmine on sinu kätes».

See tundus piisavalt jabur, nii et Toma ei uskunud talle kindlasti. Aga mis siis, kui on olemas vähemalt tilluke võimalus, et see tõesti on tõsi? Mis siis, kui proovida kuulata seda hullumeelset, sest mida tal lõpuks kaotada on? Äkki sõltub Maa ja kõigi selle elanikest saatus tõepoolest just temast?

Didier van Covelart on loonud ainulaadse romaani uskumisest endasse, lähedasse, imedesse, kauni planeedi suhtes, mida me koduks nimetame. Kuid see on eelkõige lugu mitte maagilistest fantaasiatest, vaid inimlikkusest ja inimkonnast, valgusest, mis suudab hämarust hajutada, ja lootusest, mis sureb viimati.