Üheksa lusikat

Hanuka ööl räägib vanaema lastelastele loo oma noorusest, kuidas ühel aastal tähistati Hanukat natsilaagris. Vanaema laagri naaber, kunstnik Reizl, pakkus välja, et teha menorah «üheksast lusikast». Lusikad olid laagris haruldased ja väärtuslikud, et leida kõik üheksa, pidid naised riskima ja ohverdama. Ja siiski ei jäänud lapsed ja täiskasvanud pidustuseta: nad said oma hanukalise ime. . .