Vjatšeslav Ivanov: Elutee

Ilma Vjatšeslav Ivanovita on raske ette kujutada Hõbedase ajastu, millest ta oli üks parimaid luuletajaid. Peale selle oli Vjatšeslav Ivanov ka filoloog — klassik maailmas, kelle uurimised antiikliku mütoloogia ja religiooni ajaloos omavad fundamentaalsete tööde iseloomu. Usulise mõtlejana pidas Vjatšeslav Ivanov end Vladimir Solovjovi õpilaseks ja järgijaks tema kõikehõlmava filosoofia ja universaalse kristluse osas. Oma elust viimase veerandi veetis luuletaja Itaalias, kus ta tegeles teadusliku ja õpetamise tegevusega. Saksa okupatsiooni ajal Roomas, pommide ja kuulide mürinal, kirjutas ta luuletusi, mis moodustasid tsükli "Rooma päevik" ja said üheks vene luule suurimaks tipuks. Vastupidiselt levinud arusaamadele esitatakse Vjatšeslav Ivanov raamatus mitte kui luuletaja, kes on ainult "filoloogidele", vaid kui see, kelle luuletustes, nagu Mandelštam on öelnud, kõlab "vägev mürin" rahva kõne helisevast ja oma järjekorda ootavast kellast.