Viis naist, kes andusid armastusele

Jaapani luuletajat ja proosakirjanikku Ihara Saikaku tunnustati juba tema eluajal klassikuna. Tema haruldase improvisatsioonitalendi tõttu nimetati teda "kahekümne tuhande rea meistriks". Ta sai uue proos suuna, ukiyo-zoshi (maaelu jutud), kuid saavutas kuulsuse kosyoku-mono (armastusjutud). Saikaku kirjeldas nii eredalt kirglikku ja naudinguterikast maailma ning nii veretuks kujutas tema ajastu Jaapani elu kõigega, mis seal madalat ja kõrget, et tõstis armastusnovelli žanri tõelise kirjanduse tasemele. "Viis naist, kes andusid armastusele" - need on lood viie naise saatusest, kes rikuvad perekonna ja ametliku konfutsianismimoraali seadusi, järgides südame kutset. Nad astuvad teadlikult ja vabatahtlikult kuriteole, hoolimata sellest, et abielurikkumises süüdistatavatele naistele ähvardas surmanuhtlus. "Üksi naise armastusretkede lugu" - üks autori tuntumaid teoseid, avameelne vanainimese ülestunnistus. Läbi käies teed peenelt geisha eluviisist kuni meeste kutsumisega tänaval, elas ta armastuse ja naudingute elu.