Rabelais

Maailma kirjanduses on François Rabelaisi nimi täiesti eriline. Aastate jooksul on tema poole pöördunud, teda on jälginud ja tema üle on pidevalt imestanud suurimad kirjanikud ja luuletajad. Üks tema geeni ustavamaid austajaid oli Anatole France.
France kuulus Rabelaisi uurimise seltsisse ja osales tema töösse parimal võimalikul moel. Suurele satiirile pühendas ta sketši "Gargantua" (1889), ning jätkas oma imetlust tema üle oma artiklite lehekülgedel väljendamist. France'i kauaoodatud, kuigi teostamata jäänud plaan oli suur raamat Rabelais'ist, mille materjali kirjanik kogus mitme aasta jooksul. Ahnkreatiivne õpilane Prantsuse humanistist ilmus France mitmes oma teoses ("Kaasaegne ajalugu", "Komöödia mehest, kes abiellus kurtiga", "Pingviinide saar", "Ingli ülestõus").
Käesolev raamat on France'i avalike loengute tekst, mida ta pidas Argentinas 1909. aastal. Rabelaisi elulugu täiendab sisukas analüüs iga viie osa tema romaanist. Autor pöörab erilist tähelepanu Rabelaisi seostele erinevate kirjanduslike traditsioonidega ja tema mõjule Prantsuse kirjanduse edasisele arengule.