Maal ei ole tähti näha

Igal südamelöögil on oma lugu.
Tavalikul hommikul sõitis Bestegül gümnaasiumi.
Välja minnes ei teadnud ta veel, et tema elu muutub järsku. Ta istus nagu tavaliselt metroos, sõitis viimasele jaamale, kuid ei saanud välja minna. Koos temaga oli all maapinna all veel kolmteist inimest.
Nälg, janu, igatsus, kurbus, lootusetus, surm...
Neil tuli palju üle elada, südamed peksid hirmust ja surm korjas kedagi teise järel, jättes sügavad armid hinge. Ja ainus, mis jäi, oli oodata, kuni nad päästetakse all maapinna alt.