Ja elu oli täiesti hea

Aastad, mida tavaliselt nimetatakse „stagneerimise ajastu“ aastateks, olid paljudele nooruse aastad, kui tundus, et kõik on ees, kõik on võimalik. Ivan ja Olga, tavalised ja ausad inimesed, olid kindlad, et kõik on selge: ela, tööta ja saad õnne ja austust. Kuid Ivanil ja Olgal ei olnud võimalik nautida seda lihtsat ja ausat elu, sest selline elu ei meeldinud nende tütardele. Ivan ei saanud aru, kus ta eksis, millal ta midagi valesti tegi: ta ei jälginud, kui tema tüdrukud läksid valele teele. Kõiges, mis juhtus, süüdistas ta ainult iseennast. Mis siis, kes on süüdi, see parandab vead. Ja Ivan tegi otsuse…