Vürstide Venemaa sõjad

Esimeste aastate jooksul eksisteerimise ajal käivitas Vana-Vene riik sõjalisi tegevusi erinevates suundades: hazarid ja pechenegid, polovtsid ja jütid, ungarlased ja sakslased, roomlased ja bütsantslased, mongolid ja leedulased - mõõk läänest ja sabre idast on juba aastaid ähvardanud Vene maad.
Selles raamatus uuritakse põhjalikult Vene riigi sõjalise ja poliitilise arengu eripära alates selle loomise hetkest 862. aastal kuni XV sajandi keskpaigani - suursuguse vürsti Ivan III valitsemise algusaegadeni, kes taastab Venemaa riikliku suveräänsuse. Sellega seoses seisis autoril silmitsi keeruline ülesanne - käsitleda mitte ainult kõiki selle perioodi olulisi sõdu, vaid ka Vene relvajõudude ülesehitust - nende aluseks olid sõdalaste väed.
Ainult uuritava perioodi lõpus algas armee ümberkorraldamine, mille käigus endised sõdalased, väiksed vürstid ja aadli vasallid muundusid riigi teenistuses olevateks meesteks - mõisnikeks, kes said tingimuslikult hoidmiseks maad, mida asustasid talupojad.
Raamatu struktuur järgib seda ülesannet. Selle esimese osa sees esitatakse põhjalik ülevaade sõdadest ja relvastatud konfliktidest enne mongolite aega ning ordu valitsemise perioodist Venemaal, teises osas tuuakse ja analüüsitakse allikates säilinud teavet Vene vägede moodustamisest, relvastusest ja sõjaväelaste varustamisest, nende omandatud vajalikest sõjalistest oskustest ja teadmistest ning esitatakse andmed tuntumate esindajate kohta Vana-Vene sõjaväelaste klassist.