Draakonite maailm. Ülestõusmine

Üksildased draakonid on uhkeks läinud, lõpetanud oma naiste armastamise ja hoidmise, vaadates neisse ainult kui tervete järglaste allika. Nad rõõmutsesid, et said poegade isaks – sugulaste ja kuulsate klannide traditsioonide pärijateks – keda sai koolitada sõjakunstis. Ja draakoninnad… Naised, kes olid armastusest ilma jäänud, kes olid mehe tasuta lisandiks, kostsid kõige lihtsama viisi – nad lõpetasid tüdrukute sünnitamise. On raske ette kujutada ema, kes soovib oma tütrele kurba saatust kloostris, olgu see kuldne, aga ikkagi rakk. Ja nende palved kuulis Kõigi draakonite Ema. Kurvalt vaadates oma järeltulijaid, tegi ta sellise keerulise otsuse lootuses, et draakonid mõtlevad oma teod ümber. See viis klannid väljasuremise äärele. Abielud inimnaistega ei toonud tulemusi. Draakonid pikendasid agooniat, kuid see ei lahendanud peamist probleemi: kuidas jätkata sugu ilma surmade ja kaotusteta. Ja andis Kõigi draakonite Ema oma järeltulijatele pääsemise võimaluse. Ta kaitses viimast ainukest noort draakoninnat, paigutades tema kehasse teise isiku. Anika päästab valitseja poja elu, kuid tema üritab tappa tema teist isikut. Ta on saatuse määratud talle, tema tõeline paar. Kuid draakoni pilk häirib tema haavatud käsi ja ta ajab ta eemale oma silmade eest. Veel mitu korda viib saatus nad kokku. Tõeline eesmärk – õpetada seda maailma armastama, ja alles siis tõstetakse needus ning draakoninnas sünnib taas.