Vastuseks Saint-Beuvi

„Vastuseks Saint-Beuvi“ – kogumik kriitilisi artikleid ja esseid Marcel Proustilt (1871–1922). Proust astub vaidlusse tuntud kirjanduskriitiku Charles Augustin de Saint-Beuviga (1804–1869), biograafilise meetodi rajajaga kirjandusteaduses. Oma arvamustes toetub Saint-Beu peamiselt isiklikule tutvusele kirjanikega, samas kui Proust usub, et teos loob inimese salajase, sügava „mina“, mis on eraldi tema avalikust persoonist. Kirjanike üle tuleks otsustada nende raamatute põhjal, mitte raamatute üle – nende autorite põhjal. Väiteldes lahkunud kriitikuga, analüüsib Proust Charles Baudelaire'i ja Gérard de Nervali luuletusi, Gustave Flaubert'i ja Honoré de Balzaci romaane, Tolstoi ja Dostoevskit, Gustave Moreau, Antoine Watteau ja Claude Monet' teoseid. Kuid „Vastuseks Saint-Beuvi“ ei ole kuivade teoreetiliste esseede kogumik, vaid elav kirjanduslik jutustus, kus peategelane-narratiiv ja tema armastatud ema vahetavad muljeid. Raamatu lehekülgedel muutub Proust-kriitik Proustiks-kirjanikuks ja artiklitest sünnib „Kadunud aja otsinguil“.