Kaksikut eksikombel. Juhuslik kohtumine

- Miks sa, jumal ütleb, levitad jutte, et ma olen sinu laste isa? - pomiseb boss.
- Mis? See ei ole mina! Vastupidi, ma peitsin tõe.
- Otsustasid lapsed paigutada? Vale inimese peale jäid. Ma pole kunagi petnud oma naist. Ja ta on rase. Minu lapsega. Erinevalt…
Ta langetab pilgu kaksikute poole, keda ma käest kinni hoian.
- Miks nad siin on? - peatub poja peal, uurides tema silmi: halli-sinised ja rohelised.
- Mis see…
- Isapoolsed eripärad. Reaalsed. Ja see ei ole teie! - valetan, et boss rahuneks. Tumanoovil ei ole seda. Ta vaatab meid oma tumedate silmadega. Kuid äkki muutub ta nägu, silmad lähevad suureks. Valgus langeb tema iirisele - ja ma märkan, et ta kannab läätsi. Oh ei…
- Zlata, minu kabinetti, kiiresti! - käratab ta ähvardavalt. - Me peame rääkima.
***
Kord segas ta mind oma kihlatu segamini. Meie vahel - juhuslik kohtumine, mille ma tahtsin unustada. Kuid kaks triipu testil ja kaksikud ultralaval ei lubanud mul seda teha.