Hinge märkmed

Mihhail Afanasjevitš Bulgakov (1891–1940) — arst, dramaturg ja stsenarist, maailmakuulus kirjanik ja maailma kirjanduse klassik. Kui Bulgakov lahkus elust, jäi lõpetamata teos, mille kallal ta töötas mitu aastat, — „Hinge märkmed“. Romaanis jutustatakse autori sõbra, Sergei Maksudovi, kaudu, kelle viimane soov oli avaldada oma märkmeid teatrisündmuste tagaplaanist. Teatrija maailma sel perioodil ja kirjanduslike otsingute atmosfääri edastavad väljendusrikkad ja detailirohked illustratsioonid andeka kunstniku Maksim Popovski poolt.

Mihhail Afanasjevitš Bulgakov (1891–1940) — arst, dramaturg ja stsenarist, maailmakuulus kirjanik ja maailma kirjanduse klassik. Ta sündis Kiievis ja oli vanim laps intelligentse mitme lapse peres. Kirjaniku isa oli Kiievi vaimse akadeemia professoor ja ema — õpetaja naisgümnaasiumis. Lastele õpetati armastust muusika, teatri ja lugemise vastu, julgustati neid loovusele. Oma esimesi lühijutte hakkas Bulgakov kirjutama juba noorukieas. 1901. aastal võeti poiss prestiižsesse kooli — Esimesse Kiievi poisigümnaasiumi. Veel enne selle lõpetamist kaotas Mihhail isa ja pidi tegelema eratundide andmisega, et aidata emal peret ülal pidada. Esimese maailmasõja ajal oli Bulgakov, Kiievi ülikooli meditsiinifakulteti üliõpilane, Kiievi Punase Risti haiglas vahetuses. Diplomiga lahkudes läks ta rindehospidali vabatahtlikuna. Pikka aega töötas noormees arstina. Umbes sellel perioodil hakkas ta kirjutama lugusid, mis hiljem koosnesid tsüklist „Noore arsti märkmed“. Tema teosed ilmusid ajakirjades ja need pälvisid tähelepanu nii lugejaskonna kui ka kogenud kirjanike seas. Bulgakovi tekstid, teravad ja originaalsed, ei jätnud ükskõikseks ka teatriinimesi. 1926. aastal esitati teatris korraga kaks tema näidendit. Töö teatris köitis Bulgakovi. Ta veetis palju aega MХAT-is, kus esines näitlejana, lavastajana ja dramaturgina. Kirjanik oli loomingusse sügavalt haaratud surmani. Raskelt haigena dikteeris ta oma tekstide viimased parandused oma abikaasale.

Kui Bulgakov lahkus elust, jäi lõpetamata teos, mille kallal ta töötas viimased paar aastat. Tema tekst nimega „Teatriline romaan“ avaldati esmakordselt 1965. aastal, kakskümmend viis aastat pärast kirjaniku surma. Kuid Bulgakovi käsikirja esimeses lehes oli ka selle teose teine pealkiri — „Hinge märkmed“. Siiski valisid romaani avaldamisega seotud kirjastajad esimese variandi. Kindlalt öelda, milline neist oleks Bulgakov ise eelistanud, on keeruline, kuid pealkirja „Hinge märkmed“ rõhutas autor topeltjoonega ning see esines sageli tema kolmanda abikaasa Jelena Bulgakova märkmetes. Arvatakse, et romaani süžee põhialuseks oli Bulgakovi konflikt MХAT-i juhtkonnaga: tema näidendeid, arvestades toona kehtivaid tsensuurimäärusi, ei lubatud lavale, mis tõi kaasa dramaturgi eraldumise teatrist. Romaanis jutustatakse autori teatud tuttava, Sergei Maksudovi, läbi, kelle viimane soov oli avaldada oma märkmeid teatrisündmuste tagaplaanist. Teatrija maailma ja kirjanduslike otsingute atmosfääri edastavad väljendusrikkad ja detailirohked illustratsioonid andeka kunstniku Maksim Popovski poolt.