Idioot

“Kui palju jõudu! Kui palju imetabaseid kohti! Kui hea on „Idioot“! Ja kõik näod on väga erksad, kirjud - ainult, et nad on valgustatud elektrituledega, mille juures kõige tavalisem, tuttav nägu, tavalised värvid omandavad üliinimlikku sära ja neid tahaks nagu uut moodi vaadata.” Nii oli üks esimesi arvustusi F. M. Dostojevski romaani, õigemini selle esimese osa kohta, mis avaldati 1868. aastal ajakirjas “Venemaa Teataja”. Edasi tulevad nii elevil kui negatiivsed ülevaated, ja autori endi kahtlused “Idioodi” edus, ning avalikkuse tunnustus...
Need eredalt valgustatud inimesed Dementi Šmarinovi joonistustes ärkavad ellu, räägivad, nutavad ja naeravad, viies lugeja romaani kangelaste ideedesse ja kirgede sisse.