Nõiapane

„Nõiapane“ on kurikuulus „nõiadjahtijate käsiraamat“, mille kirjutas munk Heinrich Kramer (tuntud ka kui Heinrichus Institoris) ja Kölni ülikooli rektor Jakob Sprenger. Raamat ilmus 1487. aastal ja läbi tegi 29 kordustrüki, saavutades sama populaarsuse kõikjal usuliste lõhenemiste vaevatud Euroopas. Enamik teadlasi kaldub arvama, et Henry Kramer püüdis selle raamatu abil õigustada omaenda inkvisiitorite tegevust, mis viis kaheksasaja naise põletamiseni ja Kramerite häbiväärse vallandamiseni inkvisiitori ametist fanaatilisuse ja jõhkruse tõttu. Tulemus osutus otse vastupidiseks oodatule - inkvisitsioon, mis oli suunatud hereetikutest ja religioossetest vabamõtlejatest vabanemisele, mõistis 1490. aastal hukka raamatu autori.