Ütlemata sõnade karma

Sergei Kurganovil oli teda hea meel vaadata ja ta oli hajameelne – ta vaatas, kui kaunilt tema kõrval olev naine liigutas ja rääkis, ega saanud sõnagi aru. See oli rumal ja täiesti erinev temast: tööl oli ta alati hõivatud äriga ega vaadanud ühtegi tüdrukut. Kuid labori juhataja Jelena Demidova, kellega ta lähteülesannet kooskõlastas, oli nii kõhn ja habras, et tahtis teda tundmatute inimeste eest kaitsta... Ja nagu selgus, mitte asjata! Selle imelise naise ümber toimus selgelt midagi arusaamatut...