Kolmas raamat

Kaks mälestustükki Nadežda Jakovlevna Mandelštami «Mälestused» ja eriti «Teine raamat» on saanud tema kirjanduslikuks testamendiks, hindamatuks mälestuseks abikaasale — imetlusväärsele luuletajale Osip Mandelštamile — ja tõeliseks tunnistuseks Venemaa kohutavatest aastatest. Täites oma rasket missiooni, tõmbus Nadežda Jakovlevna peaaegu kirjandustegevusest tagasi, kuid sõprade väsimatud ja järjekindlad palved sundisid teda jätkama mälestuste kirjutamist — kirjeldama lapsepõlve ja nooruse aegu, enne Mandelštamit. Mälestada seda aega ei meeldinud mälestustekirjutajale eriti — oma biograafiat mõistis ta lahutamatuna kohtumisest Mandelštamiga ja nende ühise ja jagatud eluga, kus, tema sõnul, olid muutumatud «kergeusklikkus ja teadlikkus hukatusest». Elava huvi puudumine, vanadus ja haigused viisid selleni, et «Kolmas raamat», välja arvatud mõned esseed lapsepõlvest, vanematest ja perest, autorikogumikuks ei kujunenud. Kuid Nadežda Jakovlevna lähedased sõbrad pidasid soovitavaks koguda kokku kõik, mis kunagi oli tema poolt kirjutatud.

Käesolev raamat vastab sellele soovile. Erinevatest materjalidest koostatud, sisaldab see autobiograafilisi peatükke, kirju, kriitilisi artikleid, samuti esimesi katsetusi kirjaniku sulest, mis on avaldatud kogumikus «Taru leheküljed». Erilist kohta väljaandes võtavad Nadežda Jakovlevna kommentaarid Osip Mandelštami luuletustele aastatel 1930-1937.