Nupp

Lahkuvad sõbrad Kvakk ja Konn kirjutavad üksteisele kirju ja jutustavad muinasjutte, kaotavad ja leiavad, mõnikord isegi tülitsevad, kuid seejärel lepitavad alati ning kõige olulisem on, et nad on alati valmis üksteisele appi tulema. Sest kui oled sõber, siis kiirustad alati aitama, lohutama ja rõõmustama – näiteks, kui sõber tunneb end üksikult («Kiri»), kui tal ei lähe hästi («Nupp»), või kui lihtsalt on laisk üles tõusta («Kevad»). Ja ei ole vaja, et kõik õnnestuks («Muinasjutt»), ja eriti pole vaja olla nagu kõik teised («Ujumiskostüüm»). Arnold Lobeli lihtsates ja liigutavates muinasjuttudes, mis on klassika Ameerika laste kirjanduses, ei ole nõidu ja päkapikke, ohtlikke seiklusi ja kaugeid maid. Kuid neid armastavad siiski lapsed ja täiskasvanud üle maailma. Kahe sõbra soe ja hubane maailm on just see, millest tahaks enne und lugeda. Sest pärast neid und kindlasti tulevad head unenäod.